Multifilmisari „Patrimonito maailmapärandi seiklused“ on 2022. aastast maailmapärandi hariduse programmi üks juhttegevusi. Selle sarja eesmärk on kasutades nooreltnoorele suurendada noorte teadlikkust pärimusest, lähenemisviisi, mis julgustab neid jagama sõnumit sellest, kui tähtis on maailmapärandit säilitada.

Patrimonito tegelaskuju loodi 1995. aastal Norras Bergenis, kus toimus esimene maailmapärandi noortefoorum. „Patrimonito“ tähendab hispaania keeles väikest pärandit. See tegelaskuju võeti laialdaselt kasutusele kui maailmapärandi hariduse programmi maskott.

Oleme välja kasvanud kiviaia hoolsasti valitud kividest, linaleotiikide madalast veest, kõvakstallatud metsaradadest, silmapiirini ulatuvatest põllumaadest. Meie identiteeti on voolinud aegade tagused rituaalid ning püsima jäänud traditsioonid. Kuid kas me oskame alati märgata ning hinnata kõike seda, millest me pärineme? Esivanemate toimetused, tööd ja tegemised - igast liigutusest, otsusest ja valikust jääb maha märk. Märk, mis on iseloomulik just antud ajahetkele, kandes endas emotsioone ning talletades tundeid. Need aegade tagused märgid on sageli meie endi mõistmise mõõdupuuks.

Ka sel aastal  otsisid 5.klassi õpilased kodust põnevaid esemeid, uurisid nende ajaloo kohta ja esitlesid neid teistele. 
Siin need on.link opens on new page

Teisipäeval, 3. mail on rahvusvaheline sõnavabaduse päev. Sellega seoses  arutlesid  president Kersti Kaljulaid ( 2016- 2021) koos Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutoviga  veebis  teemal   „Vaba sõna sõjas“.
 
Öeldakse, et sõja esimene ohver on alati tõde. Milline on üldse vaba sõna roll kriisides? Kuidas infomüras orienteeruda? Millises seisus on Eesti vaba ajakirjandus?
 
Are koolist osalesid arutelul videosilla kaudu 6. ja 9.klass.

Eesti Mälu Instituut kutsub foto- ja filmihuvilisi jäädvustama maikuus paiku, mis tuletavad meelde Nõukogude Liidu vägivaldset võimutsemist Eestis, isegi kui tänaseks on need muutunud või lagunenud.

Kurjuse ajastu mäletamine hoiab arusaama vabaduse ja inimlikkuse väärtusest erksana. Kahjuks pole need enam vaid mälestused. Ukraina vastane agressioon ja seal toimepandud massikuriteod on justkui Nõukogude vägivallaajaloo vari, mis on taas jõudnud Euroopa kohale.

Konkursi patroon on Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas.

Miks sellist päeva tähistatakse? Miks on puhta vee probleem meie ühine probleem? – Seda kõike õppisid ja uurisid täna Are Kooli 5.-8. klassi õpilased.