Rita Rätseppa koolituspäev
Are kooli meeskond hoiab vaimset tervist
Kooliaasta on möödumas, suurem osa õpitulemustest on omandatud, üheksandikud lähevad vastu lõpueksamitele ja nooremad õpilased loevad päevi, mis on jäänud teenitud suvepuhkuseni. Ka õpetajatel on kooliaasta rõõmudest hing helisemas, kuid tihedast ajakavast ja pikkadest tööpäevadest vaimgi pisut närtsimas. Kevadise koolivaheajal võtsime nõuks just vaimse tervise hoidmise- ja turgutamisega tegeleda ja et omal käel teemakohast jalgratast ei peaks leiutama hakkama, pöördusime asjaliku koolituspäeva rahastamise eesmärgil Euroopa Sotsiaalfondi poole, kes meile lahkesti abikäe ulatas ning tarkuse ammutamise nimel kogu õpetajaskonnaga tunnustatud psühholoogi poole – meile tuli appi oma ala spetsialist Rita Rätsepp.
28. aprillil kogunesimegi koolimajja Rita Rätseppa koolituspäevale „Are kooli meeskond hoiab vaimset tervist“. Olime valmis õppima kuidas paremini toime tulla klassijuhataja tööga, kolleegide-vaheliste suhetega ning püüdsime tarkuseteri suhete hoidmisest nii isiklikus elus kui ka tööpostil olles. Naerusuise ja malbe koolitaja käe all saime tegelikult taas kord tuttavaks iseendaga; teadlikumaks oma mõtetest ja mõttemustritest; emotsioonidest ning sellega seoses ka oma rollidest meeskonnaliikmena. Muuhulgas puudutasime ka stressi-teemat ning saime näpunäiteid mil viisil ja kuidas end stressiolukorras aidata. Oleme harjumas, et stress on tänases maailmas igapäevaeluga kaasnev paratamatus, kuid peame meeles pidama, et alati on reaktsioon seotud muutustega, olenemata sellest, kas need muutused on positiivsed või negatiivsed. Üks või teine neist ei pruugi meile sobida. Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele, füüsilisele ning ka vaimsele tervisele. Tegelemata stress toob kaasa läbipõlemie. Stressi ei tekita mitte olukorrad ise, vaid see, kuidas me neid tõlgendame. Sterssi ennetuseks peaksime mõtlema; suur on minu „stressianum“; tähele panema, et mida Sa anumasse kogud; kuidas oma stressianumat tühjendad; kuidas stressoreid vähendad? Muidugi tulevad siinkohal appi liikumine, paigas unerežiim ja puhkusehetk ka tiheda tööpäeva jooksul.
Mõtteviis on tegija meie emotsioonide, käitumise ning sündmuste ahelas. Kui õpetada inimest oma mõtteviisi muutma, võib muutuda isegi tema aju keemiline koostis!. See, millele inimene keskendub, on tema enda valik. Regulaarne kurtmine ja hädaldamine mõjub vaimsele tervisele laastavalt ja et see toob kaasa negatiivse maailmapildi. Mida rohkem inimene kurdab ja hädaldab, seda rohkem tema aju harjub nägema ainult halba enda ümber. Igapäevane torisemine rikub inimese elukvaliteeti ja mõjub halvasti tervisele. Meie energiataseme paneb paika see kui õnnelikud inimesed me oleme.
Emotsioonide mõjust tervisele oleme me kõik ka varem kuulnud, kuid oi kui hea, et selle tuntud tõe psühholoog Rita Rätsepp taas lauale tõstis ja meid ennast kõrvalt vaatama „sundis“. Emotsiooni loojaks on mõte meie peas, keha reaktsioon, mõtte peegeldus kehas. 30–60 % kõikidest haigustest hakkab arenema negatiivsete emotsioonide taustal. Emotsioonide molekulid juhivad iga süsteemi meie kehas: VIHA – maksa; RÕÕM- südant; KURBUS – kopsu ja südant; MURETSEMINE – põrna ja kopsu; HIRM – neere; ŠOKK – südant ja neere; SÜÜTUNNE - rõhub samuti südant.
Kuidas hoida endas tasakaalu? Positiivsed emotsioonid on need, mis annavad meile energiat. Ära raiska aega - tee rohkem tegemisi, mille on sinu jaoks väärtust ja võimalikult vähe neid, millel sinu jaoks väärtust pole. Korista füüsiliselt elukeskkond; vaata üle suhted; kõrvalda üleliigse stressiallikad. Alusta hommikut õige äratusega - päev-päevalt kogutud õnnetunne annab sisemise rahu ja elujõu, mis aitab meil eluraskustega toime tulla. Ennast tuleks armastada ning öelda endale õhtuti: “Aitäh!”. Ole tänulik kõigi kogemuste eest, mida elu pakub. Meelerahu - ole lahendustele orienteeritud, mitte keskendunud muretsemisele ja probleemidele. Tegutsemine - kui soovime ka reaalselt midagi ära teha, peame tegutsema, mitte ootama. Kui üldse mingisugust rutiini oma ellu luua, siis olgu selleks rutiin end pidevalt mugavustsoonist välja suruda.
Täidetud anuma ja rohkete nõuannetega iseendaga tegelemiseks me koolituspäevalt lahkusime. Akud olid täidetud ja enda kõrvaltvaatamisoskus valmispraktikana taskusse pistetud, mis aeg-ajalt ka kontrollmõõdikuna tööpäeva jooksul välja tuleb võtta. Aitäh Rita Rätseppale meeldejääva koolituspäeva eest ning eriline tänu Euroopa Sotsiaalfondile meie õpiüritust rahastamast. Küll on tore, et projektide edukas kirjutamine aitab ühiseid õpiringe ette võtta. Nii saab areneda tugeva meeskonna koolitusprofiil ning tunnustatud väärtused organisatsioonikultuuri kujundamisel.
Are kooli meeskond hoiab vaimset tervist
Kooliaasta on möödumas, suurem osa õpitulemustest on omandatud, üheksandikud lähevad vastu lõpueksamitele ja nooremad õpilased loevad päevi, mis on jäänud teenitud suvepuhkuseni. Ka õpetajatel on kooliaasta rõõmudest hing helisemas, kuid tihedast ajakavast ja pikkadest tööpäevadest vaimgi pisut närtsimas. Kevadise koolivaheajal võtsime nõuks just vaimse tervise hoidmise- ja turgutamisega tegeleda ja et omal käel teemakohast jalgratast ei peaks leiutama hakkama, pöördusime asjaliku koolituspäeva rahastamise eesmärgil Euroopa Sotsiaalfondi poole, kes meile lahkesti abikäe ulatas ning tarkuse ammutamise nimel kogu õpetajaskonnaga tunnustatud psühholoogi poole – meile tuli appi oma ala spetsialist Rita Rätsepp.
28. aprillil kogunesimegi koolimajja Rita Rätseppa koolituspäevale „Are kooli meeskond hoiab vaimset tervist“. Olime valmis õppima kuidas paremini toime tulla klassijuhataja tööga, kolleegide-vaheliste suhetega ning püüdsime tarkuseteri suhete hoidmisest nii isiklikus elus kui ka tööpostil olles. Naerusuise ja malbe koolitaja käe all saime tegelikult taas kord tuttavaks iseendaga; teadlikumaks oma mõtetest ja mõttemustritest; emotsioonidest ning sellega seoses ka oma rollidest meeskonnaliikmena. Muuhulgas puudutasime ka stressi-teemat ning saime näpunäiteid mil viisil ja kuidas end stressiolukorras aidata. Oleme harjumas, et stress on tänases maailmas igapäevaeluga kaasnev paratamatus, kuid peame meeles pidama, et alati on reaktsioon seotud muutustega, olenemata sellest, kas need muutused on positiivsed või negatiivsed. Üks või teine neist ei pruugi meile sobida. Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele, füüsilisele ning ka vaimsele tervisele. Tegelemata stress toob kaasa läbipõlemie. Stressi ei tekita mitte olukorrad ise, vaid see, kuidas me neid tõlgendame. Sterssi ennetuseks peaksime mõtlema; suur on minu „stressianum“; tähele panema, et mida Sa anumasse kogud; kuidas oma stressianumat tühjendad; kuidas stressoreid vähendad? Muidugi tulevad siinkohal appi liikumine, paigas unerežiim ja puhkusehetk ka tiheda tööpäeva jooksul.
Mõtteviis on tegija meie emotsioonide, käitumise ning sündmuste ahelas. Kui õpetada inimest oma mõtteviisi muutma, võib muutuda isegi tema aju keemiline koostis!. See, millele inimene keskendub, on tema enda valik. Regulaarne kurtmine ja hädaldamine mõjub vaimsele tervisele laastavalt ja et see toob kaasa negatiivse maailmapildi. Mida rohkem inimene kurdab ja hädaldab, seda rohkem tema aju harjub nägema ainult halba enda ümber. Igapäevane torisemine rikub inimese elukvaliteeti ja mõjub halvasti tervisele. Meie energiataseme paneb paika see kui õnnelikud inimesed me oleme.
Emotsioonide mõjust tervisele oleme me kõik ka varem kuulnud, kuid oi kui hea, et selle tuntud tõe psühholoog Rita Rätsepp taas lauale tõstis ja meid ennast kõrvalt vaatama „sundis“. Emotsiooni loojaks on mõte meie peas, keha reaktsioon, mõtte peegeldus kehas. 30–60 % kõikidest haigustest hakkab arenema negatiivsete emotsioonide taustal. Emotsioonide molekulid juhivad iga süsteemi meie kehas: VIHA – maksa; RÕÕM- südant; KURBUS – kopsu ja südant; MURETSEMINE – põrna ja kopsu; HIRM – neere; ŠOKK – südant ja neere; SÜÜTUNNE - rõhub samuti südant.
Kuidas hoida endas tasakaalu? Positiivsed emotsioonid on need, mis annavad meile energiat. Ära raiska aega - tee rohkem tegemisi, mille on sinu jaoks väärtust ja võimalikult vähe neid, millel sinu jaoks väärtust pole. Korista füüsiliselt elukeskkond; vaata üle suhted; kõrvalda üleliigse stressiallikad. Alusta hommikut õige äratusega - päev-päevalt kogutud õnnetunne annab sisemise rahu ja elujõu, mis aitab meil eluraskustega toime tulla. Ennast tuleks armastada ning öelda endale õhtuti: “Aitäh!”. Ole tänulik kõigi kogemuste eest, mida elu pakub. Meelerahu - ole lahendustele orienteeritud, mitte keskendunud muretsemisele ja probleemidele. Tegutsemine - kui soovime ka reaalselt midagi ära teha, peame tegutsema, mitte ootama. Kui üldse mingisugust rutiini oma ellu luua, siis olgu selleks rutiin end pidevalt mugavustsoonist välja suruda.
Täidetud anuma ja rohkete nõuannetega iseendaga tegelemiseks me koolituspäevalt lahkusime. Akud olid täidetud ja enda kõrvaltvaatamisoskus valmispraktikana taskusse pistetud, mis aeg-ajalt ka kontrollmõõdikuna tööpäeva jooksul välja tuleb võtta. Aitäh Rita Rätseppale meeldejääva koolituspäeva eest ning eriline tänu Euroopa Sotsiaalfondile meie õpiüritust rahastamast. Küll on tore, et projektide edukas kirjutamine aitab ühiseid õpiringe ette võtta. Nii saab areneda tugeva meeskonna koolitusprofiil ning tunnustatud väärtused organisatsioonikultuuri kujundamisel.
