2010/2011 õppeaasta Suigu Lasteaed-Algkoolis
01. septembril alustasid kooliteed 8 õpilast: Liis Aaspalu, Marge Kõllo, Kreete Keersalu, Linda Helena Siimer, Melissa Erm, Kirill Gribuškin, Kristofer Šatski ja Andree Erm. Klassijuhatajaks Aive Annuste. Aktuse muutis 1.septembrile kohaselt koolitunnilikuks õpetaja Aive. Ta uuris saalisviibijatelt, kes teab sõna SÕNAUS tähendust ning kutsus üles uusi eestikeelseid sõnu leiutama.
Are valla töötajatele korraldas vallavalitsus ühise koosistumise Are Põhikoolis. Are kooli kokad olid valmistanud maitsva prae ja meie Ave väga hea tordi. Temaatiliste kõnedega esinesid Are valla esindajad ja uued töötajad.
1. ja3. klassi igapäevast elu hakkas sellest õppeaastast rikastama klassijuhataja Aive poolt sisseseatud veebikodu, kus kõik päevakajaline sees. Aadress www.minuklass.wordpress.com
16. septembril käisid algkooli õpilased Kablis seene- ja marjarajal.
Õpetaja Aive kirjutas 1.ja 3.klassi blogis järgmisel päeval nii: Eilse mõnusa ja päikeselise päeva veetis Suigu kool Kabli Looduskeskuses. Küll oli vahva! Vaadeldi seeni ja marju, saadi uusi teadmisi loodusest- näiteks teame nüüd, et metssea maiustuseks on pilliroo juurikad, mida notsud mere äärde otsima tulevad. Teame, miks linde rõngastatakse ja mida kõike võib looduses näha ja kuulda kui lahtiste silmadega ringi käia. Ja ka toit on kõige maitsvam pärast metsamatka.
Aitäh, Teile RMK töötajad, kes meile nii õpetliku päeva kinkisid! Lubame, et tuleme varsti jälle uusi teadmisi ammutama.
20.-24. septembrini oli üles seatud traditsiooniline sügisnäitus. Vahvaid aedvilju ja toredaid kompositsioone olid välja otsinud nii lapsed kui ka nende vanemad.
22. septembriks planeerisime Are Põhikooliga ühist matka Lepplaande. Loodus otsustas sel päeval aga hoolega maad kasta ning meie lastel oli tavaline koolipäev. Are Põhikool tegi lühendatud variandis matka siiski teoks.
29. septembril külastas meid lasteteater Miku-Manni etendusega “Kes ei tööta, see ei söö”. Näitlejad suutsid lapsedki liikuma panna. Etendus oli muhe ja õpetlik, meeldis nii lastele kui ka täiskasvanutele.
30. septembril käisid õpilased Pärnu teatris lugu röövlitütar Ronjast vaatamas. Pärast etendust ütles Siim, et see oli parim etendus, mida me üldse vaatamas oleme käinud.
01. oktoobril tähistasime õpetajate päeva. Õpetaja Aive kirjutas ürituse kohta oma klassi blogis nii:
Hommikul harjumuspäraselt õpetajate tuppa astudes, adusin miskit nii kodust, kui samas ka uut: lauad olid lookas küpsistest, õunaviiludest, koogitükkidest, tassidest-termostest. Õpetaja Kevin istus tähtsa näoga arvuti taga, õp. Kristiina rüüpas kruusist kohvi, õpetaja Kaisa sättis end pedagoogirolli kuskil kaugemal, õpetaja Angelat oli kuulda koridorist, kes tutvustas oma tänaseid töövaldkondi väiksematele, õp. Mariann püüdis I klassi lapsi uude klassi ja uute pinginaabritega sobitada ja õpetaja Elisabeth teatas ühele meie marakratile, et jooksmine vahetunnis on keelatud ja tema sõna on VAJA kuulata, sest ta ei ole lihtsalt õpetaja, vaid ikka DIREKTOR ka. Kõndisin läbi õpetajate toa saali poole ja leidsin, end peagi koos kollegidega sööklalaua tagant nn “töövestluse” algust oodates. Helises koolikell ja tunnid algasid.
Suundusime siis peagi koos kolleegidega seltsimajja, et hakata konkureerima pakutavale vene keele õpetaja ametikohale.
Saalis oli vene kombekohaselt kaetud pikk söögilaud, mille keskel auras samovar. Välja oli otsitud parimad serviisikomplektid, kristall ja melhiorist teelusikad. Ajalehelt “Pravda” pakuti voblasid, vaagnatel sibula ja hapukoore all olid peidus heeringad. Ei puudunud ka tšeburekid, sihvkad, lutsukommid, tükksuhkur, soolakurgid, barankad, kreemitordid ja otseloomulikult nii punane kui ka must “kalamari”. Lõpuks toodi lauale ka kuskilt letialune kaup- marineeritud silmud. Siis teatas õpetaja Ulvi, et tema olla käinud selle uue õppekava koolitusel, kus vene keele lisandumisest neljanda klassi programmi olla räägitud ja meil nüüd vakantne töökoht saadaval. Komisjoni esimeheks olla, aga saadetud keski seltsimees Koškina kuskilt laia Venemaa avarustest. Millegipärast, aga see Koškina lasi end oodata. Enne teda saabus veel endine sõjaväelane Arvojevna
Keski sõjaväelane Arvojevna “kalamarja” söömas
ja lõpuks, siis roosas tualetis, rohkete pärlite ja hõbevööga ehitud proua Seltsimees Koškina isklikult. Küll ta lasi meil ennast tutvustada ja muudkui toonitas, et rääkida võib ainult vene keeles, kuid kahjuks me keegi seda küllalt ei osanud. Söömise vahepeal jagas ta laululehti,kust pidime laulma venekeelseid laule ja siis lõpuks veel tantsima rätikutega vene rahvatantse. Kahju oli muidugi sellest, et me ikka piisavalt Koškina meele järgi ei olnud ja tööd ta meile ei andnudki- ikka selle ebapiisava keeleoskuse pärast. Lubas aastaks tunnid endale võtta ja siis järgmisel aastal järelkonkursi korraldada. Tahab vist ise sinna Musta mere äärde puhkama minna! Enne peo lõppu saabusid ka külalised vallamajast- Lauri, Signe, Kaja. Aitäh ilusate lillede ja heade soovide eest kõigile!
20. oktoobril käisid õpilased Are raamatukogus lugemiskonverentsil. Kohtuti kirjanik Heiki Vilepiga. Lisette, Iris, Kaisa ja Elisabeth tutvustasid teistele konverentsil osalejatele oma lemmikraamatuid.
21. oktoobril külastas meid lasteteater Nipitiri nukuetendusega “Tulelinnu laul”. Lapsed jälgisid tähelepanelikult, järelikult meeldis.
22. oktoobril lõpetas algkool veerandi Suigu Seltsimajas. Õpetaja Aive kirjutas ürituse kohta nii:
Luuletaja Leelo Tungal on kirjutanud imeilusad värsiread, mõeldes sealjuures Edgar Valterile:
Muinaslood on imelised –
neis on peidus naer ja nutt…
Mõni inimene ise
ongi nagu muinasjutt:
loodud laste lohutuseks,
sõbraks halvas kui ka heas,
rahailma rahutuses
kõnnib, lapsesilmad peas….
Selliste lapsesilmadega on rahailmas asju ajanud ka MTÜ Murru Küla Seltsi eestvedajad Signe ja Eveli. Nemad muutsid meie selle veerandi viimase koolipäeva meeldejäävaks, igale Suigu kooli lapsele. Nimelt on Murru Küla Selts taas kirjutanud rahastamist väärt projekti, mis võimaldas avada seltsimajas väga suurepäraselt sisustatud laste mängutoa. Tänase hommikupooliku me veetsimegi seltsimajas mängides, meisterdades, hullates ja pannkookidega maiustades. Mängulusti organiseeris Kristi Kivisaar vahvate võistluste ja liikumismängudega, õp. Aive juhendas geelküünalde meisterdamist ja Olga küpsetas mitu-mitu kuhjaga taldrikutäit pannkooke. Kõiki abistamas olid veel Signe ja Eveli kõrval õp Ulvi ja direktor Anneli. Aitäh, Signe ja Eveli, Teile vahva päeva organiseerimise eest. Püüame neid mänguasju hoida, et need pakuksid pikaks ajaks rõõmu paljudele lastele!
11. novembril tähistasime militaarselt isadepäeva. Õpetajad Maila ja Imbi kutsusid appi uue noorsootöötaja Kristi Kivisaare. Kristi korraldas ürituse, kus kaitseliitlased tutvustasid peredele sõjarelvi ja -tehnikat, tegid soovijatele sõjalise näomaalingu, korraldasid teatevõistlusi. Ühiselt söödi kokk Ave valmistatud sõdurisuppi.
18. novembril külastasid kõik lasteaia- ja koolilapsed Suigu Ramatukogu, mis tähistas 100.aastapäeva. Raamatukogu juhataja Viiu Tamla tutvustas raamatukogu kasutamise põhimõtteid ja luges lastele jutte raamatukogunõid Rosaaliest.
25. novembril külastas meid lasteteater Lepatriinu etendusega “Matkasellid”. Lapsed nautisid etendust väga.
9. detsembril korraldasime koos Are Põhikooliga Are vallamajas suure jõululaada. Õues möllas lumetorm, aga rahvast oli sellest hoolimata päris palju. Laat läks igati korda. 20.detsembril avaldas Pärnu Postimees õpetaja Aive kirjutatud artikli kooliuudiste rubriigis.
12. detsembril käisid Lehekese rühma lapsed ja nende kodused Nurmenuku puhketalus jõule tähistamas. Vaadati loomi, tralliti toas. Lastele meeldis eriti, et igaüks sai jõuluvanale eraldi salmi lugeda. Päev oli hästi lumetuisune, mõnel perel ei õnnestunudki kodusest lumevangist välja pääseda.
16. detsembril käisid õpilased Kurgjal vanaaegseid jõule tähistamas. Õpetaja Aive Annuste kirjutas oma blogis nii:
Parklas võttis meid vastu giid Pille, kes oli meie seekordse ekskursiooni juht. Leppisime kokku reeglid, mida me järgida püüaksime ja nii see vahva üritus algaski…Kõigepealt Pille rääkis Kurgjast ja Carl Robert Jakobsonist ja tutvustas lühidalt muuseumi tänapäeva ja ajalugu. Kõige esimese peatuspaiga tegime kohe sillal ja kuulasime veevulinat ning saime teada, mis vahe on kosel ja paisul. Loomulikult imestasime ka vee uskumatut jõudu panna tööle üks veski, kust vanarahvas viljateradest jahu jahvatamas käis. Peagi oli tunda, et külmavana on kontidesse pugemas ning seepeale näitas Pille meile kuidas “soojamootorit” saab teha. Kui lugejal huvi sellise põneva riistapuu vastu, siis saab mootori ehitamiseks juhtnööre Kurgjalt või Suigu kooli õpilaselt. Aga põnevalt see mootor töötas ja sooja andis ka. Järgmisena andis Pille teada, et nüüd on aeg linnupetet võtta ning peagi sai viinerid orgi otsa aetud ja püstkoja juures ja kojas sees lõkketuledel vorstikesed kuumaks praetud. Maitses hästi ja nii mõnigi reisiline oleks seda linnupetet võtma jäänudki. Samas tehti ka mõned karussellitiirud ja köiesõidud. Vahva!
Nüüd aga palus pererahvas meid rehetaresse, kuhu oli mõnus ja hubane jõulutuba üles seatud. Keset kambrit seisis auväärne reheahi, mille tähtsust vana aja majapidamises giid kordi ja kordi rõhutas- see andis soojust, valgust, küpsetas leiva lauale, kuivatas viljahakid ja andis sooja küljealuse. Saime veel teada, et vanal ajal ei olnudki elektrit ja pererahvas pimedal ajal istus ahjusuu ees ning ajas juttu, tegi mitmesugust näputööd või veetis muul kasulikul viisil videvikutundi. Selgeks sai ka vahva väljend- peeru nuuskamine. Selline kentsakas väljend ajas vast iga reisilist pisut turtsatama.
Lahke pererahvas kostitas meid kuuma tee ja odrakaraskiga ning üheskoos mängisime nii mõnegi vahva mängu. Kuid äkki…
…saabus ei tea kust- JÕULUSOKK! Oli see vast kentsaks elukas- sarved keerdus peas, inimese riided seljas, habe lõua otsas ja tilluke üllatuste kott puusal. Rääkis, et vanasti olla käinud just tema perest peresse lastega jõuluaegu hullamas ja konksuga küsimusi esitamas ning paremal ajal ka mõne tarviliku anni pererahvale toonud. Ka täna tuli sokul vahvaid mõistatusi otsekui varrukast ja nutikas äraarvaja sai oma käega puusakotist väikse andami võtta. Sokkki tegi meiega mõned tantsutiirud ning oh imet, tiris nurgast välja ka punase kingikoti, kust igale lapsele kommipakk luuletuse eest välja mõõdeti. Päkapikud või muud soku abilised olid sel aastal õpetajate kingitusedki Kurgjale saatnud. Siinkohal suur aitäh kõikidele asjaosalistele- suurematele ja väiksematele- meeldiva üllatuse eest!
Varsti, aga kutsus meid õue hobune Ramsi, kes soovijatele reesõitu tegi. Käidi ju vanasti hobusega jõululaupäeval kirikus, kuljused suksu kaelas helisemas. Nii ka meil tuli see reesõit ära teha. Peagi leidsime end ka pisemate pudulojuste seltsist. Laudaõues seisid reas küülikute puurid, kuhu julgelt võis ka käe sisse panna ja ühe jõulupai jänkupoistele teha. Laudas ootasid meid lambad ja suuremad ning väiksemad maakarjatõugu veised. Nagu jõuluööle kohane, tuli loomadele leib anda ja sõbralik pai või koguni musimops lamba koonule teha. Kuskilt 1. klassi laste hulgast kostis lambatalle trehvates rõõmus hõige: “Näe, lambal on põrsas sündinud!”
Ja hakkaski meie reis lõpule jõudma, enne ärasõitu astusime veel läbi veskitoast, kus perenaine Aino parajasti leivateoga ametis oli. Tema selgitusi kuulates, tegemisi vaadates, leivakääru maitstes saime teada kuidas vanasti jõululeibaleiba küpsetati, ahju köeti ning nägime ka oma silmaga kolmejalgset leivaastjat, kus tainast sõtkuti ja juuretist hoiti, nii argi- kui ka pidupäevaks. Veskist tegime ka väikesed jõuluostud, jätsime muuseumirahvaga nägemiseni ning keerasimegi bussinina taas kodu poole.
Oli armas ja õpetlik päev nii suurele kui väiksele.
Aitäh, Illele, kes meie kitsast bussiruumi aitas suurendada, lapsi reisil saatis ning ka pildiaparaati klõpsutas!
16 .detsembril kutsus Musilaste rühma lapsevanem Margarita Aija kõiki lapsi ja nende peresid enda koju jõulupidu pidama. Jõulupidu oli koduselt tore, jõuluvana tõi kommipakke, ühiselt veedeti mõnus õhtu. Suur tänu perekond Aijale, kes teisi peresid võõrustas.
17. detsembril toimus pidulik jõulukontsert Suigu Seltsimajas. Kontsert oli väga jõululik ja tõeliselt pidulik. Esmakordselt olid meil helitehnikuks Ranno Aassalu ja valgustehnikuks Vallo Jõemetsa, kes oma ametiga väga hästi hakkama said.
18. detsembril käis Päikesekildude rühm peredega Soomaal jõule tähistamas. Ürituse üks organisaatoritest oli Jussi ema Elina Leiner, kellele suur tänu vahva idee ja korraldusliku poole eest!
22. detsembril käisid õpilased Endla teatris etendust “Timbulimbu ja talv” vaatamas. Mõni laps ütles, et see oli üldse kõige parem etendus, mida ta näinud on.
23. detsembril toimus meil pidulik jõululõuna, kus oli rahvast rohkem, kui kunagi varem. Kuulasime laste esinemist ja vallavanema häid soove. Õnnitlesime ka Virve Lusik`ut, kellel oli juubeli-sünnipäev ja kes sel aastal nimetati Are Valla Aukodanikuks.
27. detsembrist kuni 07. jaanuarini töötas meil 1 rühm.
Jaanuar möödus rahulikult ja väga lumiselt. Selle aasta talv üllatas rohke lumega. Sellist lumerohkust ei mäleta ka vanemad inimesed. Jaanuarist on meil ka uus raha – euro.
21. jaanuaril kutsuti kõige austusväärsemad õpetajad Tartusse, kus toimus üritus “Eestimaa õpib ja tänab”. Teiste hulgas osales tänupäeval ka õpetaja Aive Annuste. Palju õnne!
7. veebruaril käisid õpilased Rein Semenovi korraldatud spordipäeval Jõulumäe suusaradadel ja Pärnu uisustaadionil. Mõni laps avastas just sell päeval, et talle meeldib suusatada.
14. veebruaril pidasime memme-taadi pidu, kus seekord esinesid ka memmed. Vanaemade tantsu oli väga hea vaadata, romantilist valssi ja kantritantsu ilmestasid väga kaunid kostüümid.
23. veebruaril käisime õpilastega traditsioonilisel Eesti Vabariigi aastapäeval Are vallamajas, kus lisaks õpilastele esinesid ka teised Are valla isetegevuslased.
2. märtsil külastas meid teatrikuu puhul Heino Seljamaa etendusega “Lotte ja Pruno”.
8. märtsil oli kaks üritust korraga, sest lisaks naistepäevale sattus ka vastlapäev sellele kuupäevale. Vastlatralli peakorraldajad olid Lehekese rühma õpetajad. Lund oli palju ja nii toimus esmakordselt “kõige pikema liu” võistlus. Iga rühma ja klassi hulgast selgitati nii poiste kui ka tüdrukute võistluse võitja.
14. märtsil korraldati emakeelepäeva puhul õpilastele võistlus “Kelle käekiri on kõige kaunim?”. Võitjateks osutusid Melissa Erm 1. klassist, Karl Veskimägi 2. klassist, Lisette Pent 3. klassist ja Elisabeth Pahk 4. klassist.
19. aprillil käisid õpilased külas Are Põhikoolis. Vaadati näitust “Kutsumata külalised” ja kuulati bioloogia õpetaja Leelo Lusiku juttu parasiitidest, keda inimeste elamisest leida võib.
27. aprillil kuulutati välja lauluvõistluse võtjad. Võistlus toimus mitmes voorus, võitjad said võimaluse solistina esineda ka emadepäeval. Nooremate õpilaste seas saavutas 1.koha Joosep Kuslap, talle järgnesid Liis Aaspalu ja Marge Kõllo. Vanematest õpilastest oli parim Angela Arumäe, talle järgnesid Iris Tamla ja Kaisa Rõngas.
Mai on traditsiooniliselt kõige sisutihedam kuu. Üritusi jätkub isegi nädalavahetusesks.
1. mail võistles Pärnu linna ja maakonna teiste laululastega Lehekese rühmast Riin Annusvere. Riin kuulutati oma vanusegrupis parimaks. Palju õnne!
Samal päeval osalesid õpilased Pärnu-Jaagupis pillimängupäeval. Seekord esindas meid kellade ansambel.
5. mai emadepäeval loeti vahepaladena õpilaste kirjutisi oma emast. Need olid muhedad ja südamlikud. Saali muutis võrratult kauniks õpetaja Aive Annuste. Suurtele õunapuuokstele (mis rippusid tamiiliga riputatult ) olid pandud väikeste võõrasemade potid. Lisaks kontserdile söödi kringlit.
12. mail külastas meid Miku-Manni lasteteater etendusega “Imeilus”.
19. mail külastasid lapsi neljajalgsed sõbrad – koerad. Koerad näitasid, mida nemad koolis õppinud on ja tegid vahvaid trikke. Lastele räägiti ka, kuidas hoolitseda koerte eest ja tuletati meelde, et lemmiklooma võtmine tuleb väga hoolega läbi mõelda.
27. mail toimus meil 4.klassi ja Lehekese rühma lõpupidu. 4.klassi lõpetasid Kevin, Kaisa, Kristiina, Angela, Elisabeth ja Mariann. Enamus õpilastest jätkab õppimist Are Põhikoolis. Lasteaiast kooliteele läksid Riin, Laura-Lisete, Ketlin, Sten, Endri, Kaspar, Leho, Aleksandr, Aike ja Rauno.
28.mail sõitsid Lehekese rühma lapsed oma peredega Tallinnasse loomaaeda. Loomade seast leidis nii mõnigi laps omale lemmiku. Lisaks peeti piknik lasteaia aja lõpetamiseks.
30.mail käisid õpilased kihelkonna kergejõustikupäeval võistlemas. Õpetaja Aive Annuste klassi vebikodus on üles loetletud ka kõik võitjad:
IV klass
Kolmekordne IV klasside kihelkonnna meister Mariann Hantson:
T-60 m jooks I koht (9,66 sek)
T-kaugushüpe I koht (3,68m)
T-300 m jooks I koht (0,57,2 min)
III klass
Kolmekordne IIII klasside kihelkonnna meister Lisette Pent:
T-60 m I koht (10,57 sek)
T-kaugushüpe I koht (2,86 m)
T-300 m jooks I koht (1,00,9 min)
II klass
Kahekordne II klasside kihelkonnna meister Karl Veskimägi:
P-60 m I koht (10,42 sek)
P-kaugushüpe I koht (2,9 m)
P-300 m jooks II koht (1,01,8 min)
I klass
Kahekordne I klasside kihelkonnna meister Kristofer Šatski:
P-kaugushüpe I koht (2,52 m)
P-pallivise I koht (27,5 m)
Tubli II koha saavutas Linda Helena Siimer I klassi tüdrukute 60 m jooksus, ajaga 11,9 sekundit .
Auhinnalise III koha I klassi poiste palliviskes saavutasid Kirill Gribuškin (23 m) ja
I klassi tüdrukute palliviskes Liis Aaspalu samuti III koha, tulemusega 13,7 m (I koha tulemus 14 m).
Palju õnne ja edu tublidele võistlejatele ja suur tänu õpetaja Reinule, kes nii headele tulemustele lapsed juhendas. Aitäh!
31. mail austas vallavanem oma vastuvõtuga Are valla parimaid õppureid. Kõigepealt esines mustkunstnik Taimar Müller, seejärel suruti kätt kõige tublimatel. Meie õpilastest olid vastuvõtul kiituskirjaga lõpetanud Linda Helena Siimer 1.klassist, Joosep Kuslap 2.klassist, Iris Tamla 3.klassist ja Elisabeth Pahk 4.klassist.
Kuigi lõpupeod ja parimate autasustamised olid läbi, jätkus õpilaste kooliaasta veel õppeaasta tippsündmusega- kahe päevase ekskursiooniga.
Õpetaja Aive kirjutas nii:
2. juuni varahommikul oli koolimaja ette kogunenud suur hulk koolilapsi priskeks pakitud matkakottidega. Peagi saabus kohale ka väiksemat sorti reisibuss, millega alustati kooliaasta kahepäevast lõpureisi. Hüvastijätukallid ja emade-isade lehvitused kaasa ning bussinina keeratigi Matsalu poole. P-Jaagupi lähistel ootas meid ka õpetaja Ulvi, kes samuti seltskonnaga ühines.
Esimene jupike sõidetud ja peatuse tegime Matsalu looduskeskuses, kus saime tutvuda ekspositsiooniga ja vaatasime 20-minutilist filmi, mis tutvustas Matsalu linnuriigi seitset aastaaega. Saime teada, et juunikuu algust kutsutakse seal kandis kormoranide ajaks. Tunnike möödus ja juba olimegi valmis Peni jõel paadiga sõitma. Küll see oli tore! Nii mõnelgi lapsel oli see esmakordne võimalus päästevest seljas paadis istuda. Nautisime kauneid vaateid Peni ja Kasari jõe kallastel. Sõidu kulminatsiooniks oli Kasari jõe suudmes tõelise Linnuriigi nägemine. Linde oli nii vees, õhus kui ka jõekallastel. Meie reisijuht ütles naljatamisi, et kui vanemad küsivad, et mis linde nägite, siis öelge, et Siutsud ja Prääksud. Siutsud olid õhus ja Prääksud vees. Pärast mõnusat paadisõitu kulus marjaks ära väike lõunapiknik Peni jõe kaldal. Peagi olime teel Haapsalu poole. Haapsalus ootas meid Iloni Imedemaal giid, kes tegi meile väikse seiklusmatka. Grupile anti kaart , mis juhatas meid järgmisesse peatuspaika, kus tuli lahendada ülesandeid ja samas ka uusi teadmisi ammutada. Selle väikese seiklusmatka abil sai läbitud Iloni Imedemaa, Läänemaa Muuseum ja Haapsalu Piiskopilinnus. Kõige suuremat põnevust, natuke hirmu ja samas ka elevust pakkus otseloomulikult Valge Daam. Seiklusraja lõpus ootas meid kõiki imeahi, mis “toodab kullakamakaid” ja igaüks võis mõne kullatüki sealt endale koju kaasa võtta. Enne Haapsalust lahkumist väisasime veel Eesti Raudteemuuseumi. Pikk päev hakkas õhtusse jõudma ja oligi aeg hakata öömajale sättima. Enne veel tegime poepeatuse Keila Rõõmukaubamajas, kus esimese klassi lapselgi tuli hakkama saada nii kaubavaliku- kui ka kassas maksmisega. Küll see oli raske! Õnneks saime kambapeale aga ostud tehtud ja suundusime veel Keila- Joale, et vaadata üle ka sealne kaunis juga ja ületada rippsillad. Öömaja pakkus meile sel korral Vääna Külakoda. Meie kasutuses oli maja 2 korrust koos moodsa köögi ja tualettruumidega. Uni oli hea ja pererahvas lahke. Aitäh, Aira ja Eevi, kes meid majutasid ja nii toreda maja meie käsutusse usaldasid!
Teine päev algas varavalges. Mõnel matkasellil kadus uni juba enne kukelaulu ja väike jutukõmin paisus peagi suuremaks ja suuremaks. Lõpuks kell 7 anti luba hakata asju pakkima ja bussi vedama. Õpetajad valmistasid hommikusöögi- makaronisalati, grillvorstid, võileivad ja moosisaiad, joogiks mahla. Sõime- jõime ja suundusime siis Eesti Vabariigi pealinna Tallinna. Pisut enne kümmet astusime sisse Tallinna Loomaaeda ja veetsime seal 3 kiiret tunnikest. Loomaaed muutub iga aastaga järjest mõnusamaks nii külastajale kui ka sealsele elanikule. Mis sest, et jalad väsimusest tulitasid, kuid juba ootas meid ees mõnus suvealguse programm Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis. Kuie kooli õuel jagati meie väike grupp kaheks talupereks. Kõik lapsed said endale austava ülesande kedagi selles peres kehastada- peremees, -naine, -tütar, -poeg, sulane, tüdruk või karjalaps. Samuti jagati kõikidele lastele uued nimed. Omavahel võisteldi nii osavus- kui ka jõumängudes. Lõpuks jagati veelkord lapsed nelja rühma ja saadeti kaardiga muuseumi territooriumile orienteeruma. Jällegi tuli igas peatuspunktis lahendada mõni ülesanne, nt: Mitu korstent on Sassi-Jaani talul kokku? Lõunasöögigi sõime ära muuseumi territooriumil piknikku pidades. Meie selle reisi viimane üritus toimus Tallinna Vanalinnas. Külastasime Nukuteatri juures asetsevat Nukumuuseumi. Giidi juhtimisel läbisime mitmeid ja mitmeid korruseid, tube, käike, keldreid ja katusekambreid. Kõndisime klaassillal, liigutasime erinevaid teatrinukke, vastasime viktoriiniküsimustele, vermisime münte ja külastaime ka wc-d, mis oli nagu tõeline muinasjutt! Lõpuks sai veel iga laps endale armsa näpunuku viltida. Siis oli kell juba poole seitsme paiku õhtul kui “jooksime” veel läbi Raekoja platsilt ja vaatasime ära vanalinna kõige väiksema maja Saiakäigus. Baltijaamas ootas buss, mis meid peagi ka koduteele sõidutas.