18.–19. septembril osalesid Are Kooli õppejuht ja klassiõpetaja Aive Annuste ning sotsiaalpedagoog Kärt Pähkel Eesti õpetajate õppereisil Brüsselisse, mida korraldas Euroopa Komisjoni Eesti esindus, eesotsas koordinaatorite Pille Rebase ja Kadri Kulliga. Reis pakkus ainulaadset võimalust tutvuda Euroopa Liidu institutsioonide tööga ja arutada hariduse, välispoliitika ning demokraatia aktuaalseid teemasid kohapealsete ekspertidega. Siinkohal väike meenutus, mida nägime ja kogesime.
Reis algas kogunemisega Tallinna lennujaamas ning seejärel suundusime Riia kaudu Brüsselisse. Õhtul kohtusime Tanel Tangiga, kes töötab Euroopa Ülemnõukogu presidendi António Costa kabineti välispoliitika nõunikuna. Arutelu pakkus väärtuslikke vaateid Euroopa välispoliitika kujundamise telgitagustesse. Vestlesime president Costa ametiaja eesmärkidest ja võimalikust Euroopa Liidu laienemisest lähiaastate jooksul. Praegu on läbirääkimised käimas kümne riigiga ja esimesed neist saavad liitumisvõimaluse ilmselt aastal 2028.
Reede hommikul jätkus programm Euroopa Komisjoni külastuse Charlemagne’i hoones, kus meid võtsid vastu Kertu Kaera ja Indrek Kannik. Kertu Kaera on Euroopa Komisjoni peasekretariaadist, kes tutvustas komisjoni rolli Euroopa Liidu poliitiliste otsuste täideviimisel, s. h haridusteemasid. Rõõm oli tõdeda, et võrdluses EL riikidega on meie vabariigi õpilaste teadmised esirinnas, kuid samas tuleb tunnistada, et kogu Euroopas on tendents, et õpilaste lugemise, loodusteaduslikud ning matemaatilised oskused on pidevas languses, samuti märgiti ära meie riigi alushariduse kättesaadavuse puudujääk, olgugi, et teenust saavad üle 90% lasteaiaealistest lastest.
Indrek Kannik on Euroopa Komisjoni välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Kaja Kallase nõunik. Tema rääkis Euroopa välispoliitika olulisematest teemadest ja väljakutsetest, mille keskmesse jäi Ukraina toetamine ning julgeolekuküsimused nii Euroopas kui ka meie lähiriikides. Oli imetlusväärne kuulata ja vestelda inimestega, kellel on oma erialaselt nii laiapõhjalised teadmised!
Lõunasöögi järel Euroopa Komisjoni Charlemagne’i majas oli meil aega nautida Brüsseli südalinna võlu Grand Place’i ümbruses, kus sai sisse astuda lõpututesse šokolaadibutiikidesse ja teha jalutuskäik vahvlilõhnalises vanalinnas.
Reisi üks inspireerivamaid hetki oli külaskäik Euroopa Kooli kus õpivad Euroopa Liidu institutsioonide töötajate lapsed. Koolis on ca 3400 õpilast 55-st rahvusest ja 450 õpetajat. Kooli üks väheseid, kui suuri murekohti on õpilaste arvu pidev kasvamine ja sellega kaasnev ruumipuudus. Igal õppeaastal lisandub kooliperre umbes 200 õpilast. Tuleb nentida, et tegemist ei ole koolimajaga, vaid turvalise aiaga piiratud linnakuga, kuhu kuulub 14 hoonet, lisaks ilus ja funktsionaalne õueala koos erinevate spordi- ja mänguväljakutega. Õpetajad on koduriik lähetanud Euroopa Kooli tööle tähtajaliselt, maksimaalselt üheksaks aastaks. Selle aja jooksul toimub 2 inspekteerimist, mille käigus otsustatakse lepingu võimalik pikendamine. Esimene inspekteerimine on teisel ametiaastal ja teine viiendal aastal.
Kool asutati 2007. aastal, Brüsseli IV Euroopa Koolina. Eestlastena on uhke teada, et kooli direktor on samuti eestlane - Marko Mattus. Kokku töötab koolis 14 meie rahvuskaaslasest õpetajat ja õpib ca 80 eestlasest õpilast. Õppijate arv on koolis aasta lõikes kiires muutumises, sest pidevalt lapsevanema lähetus lõppeb või algab ning sellepärast on vaja ühest riigist teise ümber asuda ning lapsed uude kooli õppima suunata. Paljud rahvused saavad õppida Euroopa Koolis oma emakeelses klassis, kuid on ka segaklasse arvuliselt väiksema esindatusega õpilastele. Eestlastel on eestikeelne õpikeskkond, kuid meie mõistes keskastmes lisanduvad ka võõrkeelsed õppeained, nt ajalugu, geograafia, muusika, kunst, jm. Kooli lõpetades oskavad õpilased vähemalt 2-3 võõrkeelt lisaks oma emakeelele. Kooli lõpueksamite hinded kujundevad nii vahehindamised kui ka nn jooksvad hinded õppeaasta jooksul. Eksamitel on nii suulise kui ka kirjaliku vastamise osad.
Mis on suurimad erinevused võrreldes Eesti kooli kultuuriga?
Suur ja vastutusrikas roll on täita lastevanematel. Vanemate ühendus (hoolekogu) vastutab koolibusside, toitlustuse ja klassiväliste huvitegevuste, ürituste, sh. õppe-eksursioonide korraldamise eest.
65 koolibussi toovad õpilased hommikul 8.15-ks kooli ja kõik koos kell 15.55 sõidavad ka koju. Laps päeva jooksul kooli territooriumilt välja ei pääse ja nii kooliväravasse või ka bussipetusesse tuleb vastu lapsevanem kuni 12-aastasele õpilasele. Koolipäeva sisse mahuvad ka huviringid, mille koordineerimisega tegelevad samuti lapsevanemad.
Õpetajad tegelevad ainult tunniandmisega. Mõistet “konsultasioon” või “järelvastamine” seal ei tunta. Kui õpitulemus jääb alla positiivse lävendi, siis tuleb õpilasel seista selle eest, et järgmine hinne või hinnang oleks parem. Kui õpilane on puudunud, siis järele-õppimine on tema enda vastutusalas, mida toetab lapsevanem.
Nutiseadmed ei ole koolis lubatud. Kuni kuuenda klassini (algkool) ei ole üldse õpilastel telefone ega muid nutiseadmeid koolis kaasas, alates 7. klassist võib telefoni omada, kuid seda ei kasutata koolipäeva jooksul. Kui toimub rikkumine, siis konfiskeeritakse esimesel rikkumisel telefon kaheks päevaks, teisel rikkumisel kuueks päevaks ja edaspidi järgnevad veelgi rangemad karistused. Alates 9. klassist peab igal õpilasel olema enda isiklik koolipoolsetele nõuetele vastav sülearvuti, mida kasutatakse õpetaja juhendamisel ainetundides. Muuks otstarbeks seda ei kasutata.
Puudumine ei ole Euroopa Koolis kõneaineks. Tavaks on mitte puududa ja kohusetundlikult koolis käia. Lapsevanema tõendiga saab puududa 2 päeva, alates kolmest on vajalik arstitõend. Kuigi tegemist on rahvusvahelise kooliga ja reisimisi tuleb sellises seltskonnas palju ette, ei ole kombeks reisida koolipäevade ajal. Seda ei peeta heaks ja väärikaks käitumiseks. Vaheajaks reisile või koduriiki lennud planeeritakse alates reede õhtust kui kõik õppetunnid on lõppenud, s.t õhtul kella neljast alates. Küll aga on tervitatav kui koolivaheajal ja nädalavahetustel nii õpilastel ja õpetajatel puhata – ei olda koolimajas, ei peeta kirjavahetust ega lepita selleks ajaks kokku ka muid kohtumisi. Koolimaja territoorium on lukus ja sinna ei siseneta enne uut õppepäeva. Ka kodused ülesanded on Euroopa Koolis õpilastele täiesti olemas.
Toitlustamine on tasuline. Selleks on arvestatud 1200 eurot aastas õpilase kohta, mille maksab kinni lapsevanem. Sooja toitu pakutakse 4 korda nädalas. Kolmapäeviti on koolipäev lõunani ja seejärel suundutakse koju, siis organiseeritud toitlustamist ei toimu. Lapsevanemal on kohustus lapsele tellida vähemalt kolm toidukorda nädalas. Koolis ei ole hommikusöögi ega õhtuoote võimalust. Vanematel on soovitav õpilastele kaasa pakkida nn. snäkikarp, mida pruugitakse pikal (20 min) õuevahetunnil. Ülejäänud vahetunnid on kõik 5-minutilised ja selle aja jooksul liigutakse nii ühest ruumist kui ka ühest majast teise! Lõunasöögi söömiseks on üks koolitund – 45 minutit. Kõikidel koolipäevadel, v.a kolmapäev on õpilastel 9 ainetundi.
Nüüd võib lugeja ahhetades tõdeda, et päris range kord, aga meile vastati, et kellelgi ei ole kohustust õppida Euroopa Koolis, võib valida endale sobivama ja meelepärasema õpikeskkonna, ometi seal tahetakse õppida ja õpilaste arv aina suureneb. Enne kooli asumist tuleb kodukord lihtsalt selgeks teha ja seda aksepteerida. Samas kinnitati, et üldjoontes on rõõmsad ja rahulolevad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Kooli võetakse vastu KÕIK õpilased, s. h ka raskete õpiraskuste ja puuetega lapsed, kuid neile koostatakse individuaalne õppekava ja õpilasi toetavad assistendid ehk tugiisikud. Õpetajad ütlesid, et on tavapärane kui tunnis on 3-4 õpilaste assistenti. Koolis puuduvad üldjoontes tugispetsialistid. On vaid õppenõustaja, kelle peamiseks ülesandeks on silm peal hoida puudumistel ning vajadusel peredega vestlemine. Klassijuhataja peamiseks tööülesandeks on teha oma klassi õpitulemustest kokkuvõte ja see 2 korda aastas õppenõukogus esitada. Toimuvad ka ca 10-minutilised arenguvestlused õhtusel ajal kodudest, läbi Zoomi, kuid neid viivad läbi aineõpetajad lapsevanematega juhul kui on vaja rääkida õpilase õpitulemustest. Arenguvestlused ei ole klassijuhataja tööülesannete hulgas. Nii võib juhtuda, et mõnel õpilasel ei olegi arenguvestlusi, teisel aga võib neid olla lähtuvalt õpiraskusest õppeaasta jooksul erinevate õpetajatega lausa mitu.
Oli äärmiselt inspireeriv kohtumine vastuvõtjatega, kust tuli innustavate emotsioonide taustal taas naasta Brüsseli lennujaama ning lend tõi laupäeva varahommikuks meid tagasi Tallinna. Kahepäevane programm oli tihe ja sisukas, pakkudes nii erialast täiendust kui ka kultuurielamusi, mis loodetavasti rikastavad meie õpilaste õppetegevust ja avardavad nende arusaama Euroopa haridus- ja väärtusruumist. Aitäh meie sotsiaalainete õpetaja Marjule, kes meid koos oma ametikaaslaste seltsiga Brüsselisse suunas.
Õppejuht Aive Annuste
