5. klassi merereis Ruhnu saarele sai alguse 11.06 Pärnu sadamast katamaraaniga Runö.
Meid oli 11, lisaks veel Henri Eduardi vanemad Angelika ja Eduard ning Kristeli väike õde Kaisa koos vanaema Ülle Krusemanniga.
Kahjuks ilm eriti lootust ei andnud. Tuleb leppida ja olla kõigeks valmis. Merereis oli turvaline ja 3 tundi merel möödus päris kiiresti.
Meid võttis vastu Buldersi talu. Majutusime nii, et poisid said enda kasutusse küüni katusealuse. Oi, oli alles lusti! Tüdrukutel oli majake soojenduse ja valgusega. See oli luksus, mida teistel polnud.
Lihtsate tingimustega tuleb loodusturismi puhul arvestada.
Liikusime saarel jalgratastega, enamasti isiklikega. Vihm oli meie saatjaks peaaegu kogu meie reisi vältel. Õnneks olid kõik reisijad õige valiku riietuse suhtes teinud.
Käisime saaretuuril, kahes kõrvutiasuvas kirikus, muuseumis kuulsime saare ajaloost, Limo rannas trotsisime tuult ja hüppasime lainetesse, koolimajas saime näha kuidas saare 9 õpilast kooliharidust saavad ja kooliõuel lustisime ägedal mänguväljakul. Tahaksime ka enda kooliõuele midagi sellist. Teeme ettepaneku õpilasesindusele sügisel. Õhtul sõitsime tuletorni juurde ja ronisime selle platvormile. Saime närvikõdi! Torni jalamil tegutseb vabaõhubaar, kus baarmaniks on 10 aastane pealinnapoiss, kes meile kokteile valmistas ja endale sellega krossika jaoks raha teenib. Mängisime regemuusika saatel kaarte ja tundsime end mõnusalt. Õhtul oleks võinud sealsamas pizzat süüa.
Avastasime, et Liise pood suudab kõik meie ostusoovid rahuldada. Buldersi talus oli mõnus majutus ja kosutav toit. Ilma üle pole mõtet viriseda, sest seda me muuta ei saa. Sadas, sadas, sadas!
13.06, kui algas tagasisõit, oli ilm päikseline. Lainetus merel oli siiski sedavõrd tugev, et nii mõnegi maamehe süda ei pidanud vastu. Läks vaja musta kilekotti. Kogemus seegi!
Kodulinnas Pärnus võttis meid vastu päike.
Oleme tänulikud Henry isale Heikole, kes meie rattad sadamasse ja tagasi Aresse transportis. Aitäh Kaspar ja Ülle Krusemannile ning Angelika ja Eduard Kakkole abi ja toetuse eest!
Laseme muljetel laagerduda!
õp Ülle Tiimus
