Esmaspäeval, 19. jaanuaril 2026 kohtus 7.–8. klassi õpilastega külalisesineja Elizaveta Cheremishina, kes rääkis noorte osalusest ja võimalustest ühiskonnaelus kaasa rääkida. Arutleti, kuidas noored saavad osaleda kooli- ja kogukonnaelus, avaldada oma arvamust ning võtta vastutust ühiste otsuste kujundamisel. Kohtumine toimus arutleva vestlusena ja toetas õpilaste kodanikupädevuse ning teadliku ühiskondliku aktiivsuse kujunemist.

Samal päeval viis 9. klassile kahetunnise sisuka ja kaasava töötoa läbi Karl Mattias Sepp. Töötoas arutleti NATO vajalikkuse ja ülesannete üle ning mõtestati, kuidas on allianss viimastel aastatel erinevates kriisipiirkondades tegutsenud. Õpilasi kutsuti kaasa mõtlema ja arvamust avaldama, mis toetas nende kriitilist mõtlemist ja julgeolekuteemade mõistmist.

Teisipäeva, 20. jaanuaril.2026  kohtusid 8.–9. klassi õpilased külalisesineja Hannes Krausega. Töötoas kutsuti noori kaasa mõtlema sotsiaalmeedias varitsevate ohtude üle ning arutleti küberturvalisuse järjest kasvava olulisuse üle tänapäeva ühiskonnas. Kohtumine aitas õpilastel paremini mõista digikeskkonnas turvaliselt tegutsemise vastutust ja teadlikkuse tähtsust.

Neljapäeval, 22. jaanuaril 2026 kohtusid 8. ja 9. klassi õpilased loodusklassis Delfi ajakirjaniku Oliver Õunmaaga (Maaleht). Kohtumine koosnes kahest osast: esmalt saadi ülevaade meedia rollist ja ajakirjanduse ülesannetest, seejärel panid õpilased rühmatööna ise kokku uudisloo.
Lektor rääkis selgelt ja arusaadavalt meedia ja ajakirjanduse erinevustest, uudise olemusest ning tõi näiteid Eesti meediast. Eraldi tähelepanu pöörati libauudiste äratundmisele ja allikate kontrollimise olulisusele, sh AI kasutamisele eksitava info loomisel.
Kohtumise teises pooles töötasid õpilased rühmades, et luua uudis mõnest kohalikust sündmusest. Valminud töid esitleti ühiselt ning eriti päevakajalise ja humoorika videolooga paistsid silma 8. klassi õpilased.
Kohtumine pakkus väärtuslikke teadmisi ja võimaluse proovida end ajakirjaniku rollis. Oli igati tore ja õpetlik kogemus.

Reedel, 23.jaanuaril 2026 1. tunni ajal, oli kooli saalis 6.–9. klassi õpilastega kohtumas Jüri Jaanson – tunnustatud spordisangar ja praegune Riigikogu liige. Ta rääkis oma sportlasteest, rasketest ja meeldejäävatest hetkedest ning sellest, kuidas kogemused tippspordist on toetanud tema tööd Riigikogus ja avalikus elus. Õpilased kuulasid huviga, esitasid küsimusi ning said kohtumisest indu unistada suurelt, seada eesmärke ja olla järjekindel oma teel.
  
Presidendi Kaljulaidi Fond proketi juht  Johanna Allandi viis reedel 2.–3. tunni ajal 9. klassile läbi töötoa teemal „Kuidas sotsiaalmeedia ja influencerid mõjutavad noorte arusaamu mehelikkusest ja naiselikkusest?“.
Kohtumisel arutleti, milliseid soorolle ja ootusi sotsiaalmeedia noortele vahendab ning kuidas influencerite loodud kuvandid võivad mõjutada enesehinnangut ja identiteeditunnetust. Rõhutati kriitilise mõtlemise olulisust – oskust eristada teadlikult loodud kuvandit päriselust ja mõista, et sotsiaalmeedias nähtav ei peegelda alati tegelikkust. Töötoa käigus toimus elav arutelu ning noored said turvalises õhkkonnas jagada oma mõtteid ja kogemusi. Johanna Allandi jäi meeldivalt üllatunuks õpilaste aktiivsest kaasamõtlemisest ja julgusest oma arvamust avaldada.

Reedel toimus samuti ka 7.–8. klassi õpilastele Mariel Karu juhendatud kakaotöötuba, mis keskendus õiglase kaubanduse põhimõtete tutvustamisele praktilise ja interaktiivse lähenemise kaudu.
Töötoas said õpilased teada, kuidas kakaod kasvatatakse ja töödeldakse ning millised on kakaokasvatajate töötingimused globaalse lõuna riikides. Osalejad töötasid rühmades ja läbisid mitmesuguseid tegevusi, sh tarneahela mängu, lühiviktoriini ja rollimängu, mis aitasid mõista kakaotootmise ja kaubanduse eetilisi külgi.
Töötuba pakkus noortele võimaluse arutleda ja analüüsida, kuidas globaalne kaubandus mõjutab sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning milline on tarbija roll õiglasema maailma kujundamisel.

Viimasena esines 6.–8. klassi õpilastele meie oma 8. klassi õpilane Greete Mai, kes käsitles oma ettekandes väga aktuaalset teemat – riiete ületootmist ja sellega kaasnevat keskkonnakahju. Greete Mai selgitas, kuidas kiirmoe levik on suurendanud rõivatööstuse mõju loodusele: alates suurest veekulust ja kemikaalide kasutamisest kuni tekstiilijäätmete kiire kasvuni. Ta tõi näiteid sellest, kui lühikese elueaga on sageli odavad rõivad ning kui palju riideid visatakse ära juba pärast vähest kandmist.
Ettekande käigus kutsus Greete Mai kuulajaid mõtlema ka oma tarbimisharjumuste üle ning pakkus välja võimalusi, kuidas igaüks saab keskkonnasäästlikumalt käituda – näiteks eelistades kvaliteetsemaid ja kestvamaid rõivaid, kasutades taaskasutust, vahetades riideid sõpradega või ostes teise ringi kauplustest. Noore esineja julge ja teadlik ülesastumine mõjus inspireerivalt ning andis kaasõpilastele hea eeskuju, kuidas ka õpilased ise saavad olulistel ühiskondlikel ja keskkonnateemadel sõna võtta.